History (2021).svg

Ärkamisaeg

By ericreisel
  • Period: to

    Ärkamisaeg

    Ärkamisaja kestus

  • Perno Posti-mehe esimene number

    Vana-Vändras sündinud köster ja koolimeister Johann Voldemar Jannsen lasi välja esimese numbri Perno Posti-mehest, mille eesmärk oli rahvuslikku eneseteadvust äratada.

  • Uued rahvuslikud keskused

    1. aastate alguses tekkisid mitu väiksemat või suuremat rahvuslikku keskust, mille eesmärgiks oli liita karjääri teinud eestlasi nagu kuntsnik Johann Köler, taluperemehi ja koolmeistreid nagu Jaan Adamson, eestlastest üliõpilasi ja Kreutzwaldi fännidest. Kõigi keskuste eesmärgiks oli teha oma hääl kuuldvaks.

  • Keiser Aleksander I-le pühendatud Aleksandrikooli asutamis katse

    Asutamis katse, et asutada Aleksander I-le pühendatud eestikeelne kihelkonnakoolist kõrgem kool, kukkus läbi ning Petersonid vahistati. Kogu rahvuslik liikumine sattus surve alla.

  • Eesti Postimehe asutamine

    Jannsen kolis Tartusse ja asutas seal Eesti Postimehe lehe, mille populaarsus ületas peagi Perno Postimehe oma.

  • Laulu- ja mänguselts Vanemuine

    Jannseni toetusel loodi Tartusse kauku- ja mänguselts Vanemuine.

  • Estonia loomine

    Vanemuise seltsiga samal aastal loodi samasugune selts Tallinnasse nimega Estonia.

  • Jakobsoni esimene kolmest isamaakõnest

    1. aastal pidas Jakobson Vanemuise seltsis esimese oma kolmest isamaakõnest, milles ta jagas Eesti ajaloo muistseks õnneajaks, sakslaste vallutustele järgnenud 700-aastaseks orjaajaks ning algavaks koiduajaks Vene kotka kaitse all.

  • Vene võimu kehtestamine Läänemere maadel

    Slavofiil Juri Samarin avaldas 1868. aastal "Русское Балтийское поморье в настоящую минуту", mis valgustas rahvast Vene Läänemere poolsete maade hetkelist seisu. Selles ta põhjendas enda argumente miks võiks suurendada vene mõju Läänemere kubermangudes. "Русское Балтийское поморье в настоящую минуту" pamfletile vastas baltisaksa eriõiguste eestvõitleja Carl Schirren oma pamfletiga, milles eestvõitleja põhjendas oma argumente, kuidas iga rahvas peaks oma maal saama vabalt valida mida ta teeb.
  • Period: to

    Esimene üldlaulupidu

    1. aasta 18. juunist kuni 20. juunini kestis esimene üldlaulupidu, kus osalesid tuhatkond lauljat ja pillimeest. Peakõne pidas Jakob Hurt, kus ta kutsus üles rahvusele truuks jääma, rahvuslikke ettevõtmisis edendama ja emakeelse hariduse eest seisma. Kõne võtsid eestlased vastu vaimustusega, aga baltisakslased kriitikaga.

  • Rahvusliku liikumise mesinädalad

    1. aastal hakkas Tartus koos käima esimene eesti üliõpilaste seltskond, Lõuna-Eestis asutati palju põllumeeste seltse, esimene eesti näitemäng Koidula "Saaremaa onupoeg", peeti nimekamate rahvajuhtide koosolek.

  • Helme koosolek

    1. aasta suvel peeti Helmes ja Tarvastus rahvusliku eliidi koosolekud, kuhu oli tulnud kokku peaaegu kogu tollane rahvuslik eliit. Veedeti lõbusalt aega, hulguti Helme lossi varemetes ja lauldi. Samuti arutleti rahvuslikke küsimusi, eeskätt Eesti Kirjameeste Seltsi ja Aleksandrikooli loomisest.

  • Eesti Kirjameeste Seltsi põhikirja saatimine haridusministeeriumisse

  • Aleksandrikooli komitee

    Aleksandrikooli komitee loomine

  • EKmS esimene koosolek Viljandis

  • Hurda lahkumine Eestist, kuna pinged baltisakslastega tõusid