Eesti 1. ilmasõjast 2.-ni

By KertKon
  • Maailmasõja algus

    Saksamaa kuulutab Venemaale sõja. Sellele eelnes Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale ja Venemaalt sama Austria-Ungarile. Riigid toimisid nii, sest Venemaa ja Serbia olid liitlased nagu ka Saksamaa ning Austria-Ungari.
  • Period: to

    Sõja külmim ning raskeim talv

    See talv on ebatavaliselt külm. See mõjutab nii Antanti kui ka Keskriike rängalt. See aitab kaasa veebruarirevolutsioonile, sest Venemaa rahvastel saab mõõt täis sõjast, näljast ja hädast.
  • Veebruarirevolutsioon Petrogradis

    Tsaar loobub revolutsiooni käigus oma troonist ning võimule tuleb ajutine valitsus. Tekib kaksikvõim, sest nii Maanõukogu (ja teised valitud rahvaesindajad) kui ka Venemaal tekkinud nõukogud peavad ennast seaduslikeks võimu teostajateks.
  • Veebruarirevolutsioon Tallinnas

    Revolutsioon levis Venemaalt Eestisse (ja ka teistesse piirkondadesse). Tungiti vanglatesse ja korrakaitseasutustesse ning Paks Margareeta pandi põlema.
  • Demonstratsioon Petrogradis

    Pealinnas toimus suur eestlaste meeleavaldus, millega nõuti eestlastele autonoomiat ehk soomlastele sarnast staatust.
  • Eestlaste rahvuslik kubermang

    Venemaa ajutine valitsus kuulutab välja määruse, millega liideti Põhja-Liivimaa ning Eestimaa rahvuskubermanguks (Narva linn ja Setumaa jäävad sellest välja).
  • Iseseisvuse idee

    Sakslased jõuavad oma vägedega Riiani ning Jaan Tõnisson käib maapäeva kohtumisel välja idee kuulutada Eesti iseseisvaks.
  • Enamlik oktoobripööre Petrogradis

    Algab teine revolutsioon 1917. aastal Venemaal, millega haaravad nõukogud võimu terves lagunevas impeeriumis ning kujuneb diktatuur.
  • Enamlik oktoobripööre Eestis

    Strateegilisi kohte vallutades haaravad bolševikud võimu Eestimaal.
  • Meeleavaldus Toompeal

    Nõukogude vastu toimub Tallinnas meeleavaldus, mille suruvad enamlased maha.
  • Delegatsiooni saatmine Lääne-Euroopasse

    Eesti ajutine valitsus saadab Pariisi delegatsiooni, et nad levitaksid seal ideed iseseisvast Eestist.
  • Leedu esimene taasiseseisvumine

    Leedu parlament kuulutab Leedu taasiseseisvuse välja kunagise riigi alusel.
  • Sakslaste pealetung

    Sakslaste armee hakkas taganevale venelaste armeele järele minema ning sellega vallutama maid Ida-Euroopas.
  • Päästekomitee loomine

    Iseseisvuse kuulutamiseks loodi 3-liikmeline päästekomitee, kus olid Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik.
  • Iseseisvusmanifesti kinnitamine

    Vanematekogu kiidab heaks iseseisvusmanifesti ning järgmisel päeval tehakse koopiad, et maakonnalinnades see ette lugeda sobival ajal.
  • Vabariigi väljakuulutamine Pärnus

    Pärnu linnas Endla teatri juures loetakse ette õhtul iseseisvusmanifest. Samal õhtul loeti see ette ka Viljandis.
  • Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas

    Toompeal loetakse ette iseseisvusmanifest ning sellest hetkest peale loeme me Eestis iseseisvaks. Samuti moodustatakse samal õhtul Eesti Vabariigi ajutine valitsus.
  • Bresti vaherahu

    Venemaa enamlik valitsus ja Saksamaa sõlmivad rahu.
  • Revolutsioon Saksamaal

    Saksamaal algab revolutsioon, millega kukutatakse keiser ning ametisse astub uus valitsus.
  • Balti hertsogiriigi väljakuulutamine

    Sakslased kuulutavad välja Balti hertsogiriigi, mis ei jõua õieti toimima hakata.
  • Compiègne'i vaherahu

    Saksamaa sõlmib ülejäänud Antandiga vaherahu ning sõda kõikide sõdade lõpetamiseks on läbi.
  • Eesti ajutine valitsus ja Kaitseliit

    Üle pika aja toimub ajutisel valitsusel legaalne koosolek ning samal õhtul alustab tegevust Eesti Kaitseliit, Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur.
  • Läti iseseisvus

    Läti Rahvusnõukogu kuulutab välja iseseisvuse.
  • Eesti riiklus hakkab toimima

    Eesti-Saksa kokkulepe sõlmitakse Riias ning Eestist saab ka de facto riik.
  • Venelaste sissetung Narva

    Vene väed ründavad Narvat, mida kaitsevad sinna jäänud saksa sõdurid.
  • Vabadussõja algus

    Narva Joala lahingus puutuvad esimest korda lahingus kokku eestlaste ja venelaste väed ning seda loetakse vabadussõja alguseks.
  • Period: to

    Eesti Vabadussõda

  • Eesti Töörahva Kommuuni loomine

    Narvas luuakse ETK, mille taga on tegelikult Venemaa, kes kasutab riiki, et näidata, et Eestis on kodu- ja mitte vabadussõda.
  • Laidoner nimetatakse sõjavägede ülemjuhatajaks

  • Venemaa edu suurim ulatus

    Aasta lõpuks jõuavad punased umbes kaks kolmandikku Eestist vallutada ja ähvardavad võtta ka Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu.
  • Eesti vägede pealetung

    Eesti väed on saanud välismaalt abi, kõige rohkem Soomelt ja UK-lt. Sel päeval algab rahvaväe vastupealetung soomusrongidega.
  • Narva vabastamine

    Narva vabastatakse dessandi ja liitlasvägede abiga.
  • Valga vabastamine ja Paju lahing

    Paju lahingu võiduga võtavad eestlased tagasi Valga, mis on tähtis raudteesõlm. Samuti vabastavad nad varsti Petseri, Võru ja Aluksne.
  • Asutava Kogu loomine

    Toimuvad Asutava Kogu valimised ja Eestil on demokraatlikult valitud valitsus.
  • Eesti Töörahva Kommuuni lõpp

    ETK loetakse lõplikult vallutatuks ning seda riiki ei eksisteeri enam.
  • Period: to

    Landesveeri sõda

    Sõda Eesti ja Läti vägedega sakslaste vastu Lätimaal.
  • Võnnu vallutamine

    Lõppeb neli päeva kestnud Võnnu lahing lõppeb eestlaste võiduga ning hiljem saab sellest tähtpäev.
  • Landesveeri sõja vaherahu ja lõpp

    Antandi sekkumisel sõlmivad sakslased lätlaste ja eestlastega vaherahu ning pea kuu kestnud Landesveeri sõda lõppeb.
  • Period: to

    Eesti kaitseb Ida-Lätit

    Kuna Lätil oli hullem olukord ja halvem organiseeritus, kaitseb Eesti sõbraliku naaberriigi idaosa.
  • Rahukõneluste algus

    Eesti ja Venemaa hakkavad Tartus rahu nimel läbirääkimisi pidama.
  • Eesti-Vene vaherahu

    Kell 10.30 hommikul hakkab kehtima vaherahu punaarmee ja eestlaste vahel.
  • Tartu rahuleping

    Venemaa ja Eestimaa kirjutavad alla Tartus rahulepingule, millega tunnistab Nõukogude Liit Eesti iseseisvust, annab Eestile raha ning vabastab Eesti Vabariigi Venemaa välisvõlgade tasumisest.
  • Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmine

  • Molotovi-Ribbentropi pakt

    NSVL-i välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop kirjutavad alla lepingule, mis põhimõtteliselt jagab Ida-Euroopa Saksamaa ja Venemaa vahel.
  • Period: to

    II maailmasõda

  • Orzeli põgenemine

    Poola allveelaev Orzel põgeneb Eest vetest ning sellega süüdistab NSVL Eestit neutraliteei rikkumises.
  • Vastastikuse abistamise pakti nõudmine

    NSVLnõuab, et Eesti kirjutaks alla paktile, mis annab Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumile sõjalaevastiku baase.
  • Kliment Vorošilovi käskkiri

    NSVL-i kaitserahvakomissar Kliment Vorošilov annab käsikirja, milles nõutakse @võimsa ja otsustava löögi@ andmist Eestile.
  • Baaside lepingu sõlmimine

    Pärast arutamist, kirjutab Eesti Moskvas alla baaside lepingule ehk vastastikuse abistamise paktile.
  • Läti baaside leping

    Läti kirjutab Moskvas alla baaside lepingule.
  • Sakslaste tagasikutsumine

    Hitler kutsub oma kõnes sakslased Ida- ja Kesk-Euroopast tagasi.
  • Leedu baaside leping

    Leedu kirjutab Moskvas alla baaside lepingule.
  • Nõukogude laevade jõudmine Tallinna

    Tallinna sadamasse saabuvad 3 miinilaeva, millele järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud.
  • Nõukogude vägede sissemarss Eestisse

    Nõukogude maaväed tulevad Ida-Virumaad ja Petserimaad kaudu Eestisse.
  • Talvesõja algus Soomes

    Soome polnud nõus baaside lepingule alla kirjutama ja seega tungivad punaväed Soomemaale.
  • Period: to

    Talvesõda

    Sõda NSVL-i ja Soome vahel
  • Talvesõja lõpp

    Rahulepinguga lõppes sõda ning Soome pidi allutama umbes 1/10 oma maast.
  • Nõukogude ultimaatum Leedule

    NSVL nõuab Leedult, et nad võiksid täiendavad väed ja Moskvale meelepärase valitsuse panna.
  • Nõukogude ultimaatum Eestile ja Lätile

    Leedu-laadne ultimaatum tehakse ka teistele Balti riikidele
  • Narva diktaadile allakirjutamine

    Eesti kirjutab alla Narva diktaadile, mille järgi kaotas Eesti kontrolli kommunikatsiooni ja teede üle ning eraisikud pidid relvad ära andma.
  • Riigipööre Eestis

    Kahtlastel asjaoludel toimub riigipööre ning moodustatakse Vares-Barbaruse valitsus.
  • Eesti palve liituda NSVL-iga

    Eesti palub ametlikult, et NSVL-iga liituda.
  • Eesti vastuvõtmine NSVL-i

    Nõukogude liit võtab Eesti vastu ning algab ENSV.
  • Period: to

    I nõukogude okupatsioon

  • Juuniküüditamine

    Vene võimud deporteerivad Baltimaadest inimesi, Eetist umbes 10000.
  • Vene-Saksa sõja algus

    Saksamaa ründab Venemaad.
  • Sakslaste jõudmine Eestisse

    Saksa väed jõuavad Lõuna-Eestisse, mille nad kiiresti vallutavad.
  • Punavägede põgenemine Tallinnast

    Punaväed jätavad Tallinna maha ning sakslased vallutavad selle.
  • Period: to

    Saksa okupatsioon

  • Eesti allutamine Saksamaa idaalade ministeeriumile

  • Juudivaba Eesti

    Saksa julgeolekuteenistus raporteerib Berliinile, et Eestis pole enam juute.
  • Mobiliseerimine

    Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni.
  • Märtsipommitamine Tallinnas

  • Tartu pommitamine

  • Punavägede sisienemine Narva

    Kuigi 2 päeva enne olid eestlased suutnud punavägesid tagasi hoida, tungisid punased Narva linna.
  • Sinimägede lahingute lõpp

    Vene väed ei suutnud edasi murda ja jäid Sinimägede juures pidama.
  • Tartu hõivamine

    Punaarmee jõuab Tartusse ja hõivab selle.
  • Otto Tiefi valitsuse väljakuulutamine

    Kuulutati välja uus Eesti valitsus, mille peaministriks oli Otto Tief. Mõni päev hiljem põgenes valitsus ja jätkas eksiilis.
  • Tallinna vallutamine

    Punaväed jõuavad Tallinnasse ja vallutavad selle pärastlõunaks.
  • Period: to

    II nõukogude okupatsioon